Koolini on ainult paar lühikest nädalat, aga ma selle peale tegelikult väga palju ei mõtle. Lesin hoopis diivanil, söön arbuusi ja loen Palahniuki. Küll ta on ikka palju raamatuid jõudnud vahepeal kirjutada. Möödunud aasta jooksul mul ju üldse polnud mahti silma peal hoida kõigel sellel, mis vahepeal muudkui juhtus ja juhtus. Ostsin aga raamatud kokku ja panin riiulisse. Nüüd on sealt hea ja mugav võtta.
Ajaa, ma olin vahepeal Viljandis ka. Koolitusel, kus õpetati teatriteksti kirjutama. Taani õppejõud ja puha. Mul oli seal loengus huvitav küll, aga ma vist ikka ei usu, et ma nende moodi kunagi töötama hakkan. Mulle meetodid ei sobi. Ja mulle töötamine ei sobi. Mina lihtsalt kirjutan nii, et alustan esimesest lausest ja siis kui õnnestub, kirjutan kunagi viimase ka. Ja see ei ole töö, see on midagi muud.
Viljandi ise oli nii armas, et hulluks ajab. Pisike ja ilus ja soe. Ma sain päris mitu uut tuttavat ja mõnel neist on vist oht isegi sõbraks kujuneda:) Ja ma sain hoopis paremini tundma neid, keda ma juba varasemalt teadsin. Oli üllatusi ja oli tõdemusi, et mõned asjad ei muutu kunagi. Põhiosas seekord heas mõttes.
Lasteloo sain ka valmis. See sai tore. Seiklustega ja puha. Nagu päris. :)
