Selles, et mu blogivaikus nüüd otsa sai, on ainuisikuliselt Martin süüdi. Oh neid blogimänge küll. Ma olen neid enne ka näinud ja lugenud, aga osa võtta ei ole siiani viitsind. Sest need on enamasti ju nii tobedad:)
See, millesse Martin mind tõmbas, on ka tobe, aga mul on täna lihtsalt igav :) Seega siis... pean vastama viiele küsimusele ja järgmise viie inimese käest neidsamu küsimusi küsima. Läheb siis lahti:
1. Mida sa tegid kümne aasta eest?
Hmm... 1998? Siis ma ju lõpetasin Põlva Keskkoolis 9. klassi. Toibusin kahest järjestikusest põlveoperatsioonist ja käisin karkudega Tartu keskkoolides sisseastumiskatsetel. See oli see aasta, kui me Prahas mingil käsipalliturniiril käisime ja mu põlv esimese mängu kolmandal minutil töötamast lakkas. Ja see oli see aasta, kui me Mariani ja Seidiga tänavakossu etappidel käisime mööda Eestimaad. Ja kui ma kuu aega pärast seda esimest põlveoppi uuesti Piiri tänava kossuplatsile läksin ja kui mind sealt otse järgmisele opile sõidutati. Ma juhtisin tookord kusjuures ja oleks võitnud... See oli see aasta, kui me veetsime igast ööpäevast 15 tundi seal Piiri tänava kossukal. Ja viskasime Marianiga mõlemad 100-st vabaviskest 100 sisse. Päriselt. Ma ei valeta ega liialda praegu kusjuures. See oli tõenäoliselt üks vägevamaid suvesid üldse mu elus:) Me mängisime Marianiga 2-2 poiste vastu kossu ja naersime kui nad kaotuse puhul alati nii närvi läksid. Ja siis me istusime kambaga seal äärekivi peal ja vaatasime kuidas rahvahulgad Intsikurmu suvetuuridele Kuldset Triot ja 2 Quick Starti kuulama läksid. See oli see suvi, kui me Kultuurikeskuse pöördlava aluses Undergroundis lumelauaklubi Mässer fenomenaalsetel pidudel käisime ja laiasid velvetpükse ja pearätte kandsime ja Cypress Hilli kassette vahetasime:) See oli see suvi kui me ennast Tartu tänavareivil esimest korda elus purju jõime ja meid paljaks varastati. Naljakas aeg oli too 10 aastat tagasi.
2. Viis asja "vaja teha" nimekirjast
Kooli sisse saada
Magistritöö valmis kirjutada
Heaks inimeseks hakata
Eia uus romaan läbi lugeda
Teha neid asju, millest ma täna Ollile rääkisin. Salajased ja ekstreemsed:)
3. Lemmiksnäkid.
emmm... väga konteksti sobiv küsimus muidugi. Kas viinamarjad on snäkid? Aga Eigo kiluvõileib munaga? Too viimane siis. Parim...rauselt. Eriti kell 4 hommikul:)
4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?
Ehitaks teatri.
5. Kohad, kus oled elanud.
- Mooste. Üks küla 15 km Põlvast. 11 esimest elukuud. Bioloogilistel põhjustel eriti märkimisväärseid mälestusi ei ole.
- Põlva, Savi tänav 13. Kõige lahedam aadress üldse. 10 aastat. Oi raisk. Sellest ajast rääkimiseks jääks terves internetis ruumist puudus. Märksõnad (mõnele lugejale äkki isegi tuttavad) on... hõbedaseks värvitud plekk-kandik ja piimakombinaadi satipann, vilkuritega taskulamp ja isa sõjaväemunder, öised varitsused naabrite aias, värviline traat, veetorni kelgumägi, leivatehas, pimpsi mänguväljaku roheline kaalukiik ja piimajahutusvee tiik... see loetelu on lõputu tegelt...
- Põlva, Piiri tänav 12-49. käsipall ja käsipall. Koguaeg. 4 aastat. Ja akordionitunnid. Mu elu esimene päris oma tuba. Miljon Meie Meelest ja Sporditähest saadud posterit seinte peal ja akvaariumkalad. Ja kõik need käsipalli- ja jalgpallilahingud, mida me ema lõngakeradega koridoris vennaga pidasime.
- Tartu, Anne tänav 83. Korterit ma ei mäleta. Aga elasime koos vennaga mingis pisikes toas. 6 kuud. Mu koolimaja... Tartu Kommertsgümnaasium oli kohe akna all. Esmaspäeva hommikuti me tavaliselt kumbki kooli ei viitsinud minna ja siis kirjutasime teineteisele puudumistõendeid... teate küll ju neid..."kodused põhjused" jne:) Aga poole aasta pärast hakkas mu põlv jälle funktsioneerima ja ma kolisin tagasi Põlvasse ja läsin tagasi käsipallitrenni.
- Põlva, Piiri tänav 12-10. Seal ma elan siiamaani, siis kui ma lõunaeestimaale satun. Kodu. Ema. Muud polegi vaja öelda ju:)
- Tartu, EPA ühikas Torn. Oi pljaaaaad... metsik. Vääääääga metsik. 2 aastat. Sealt sain ma tõenäoliselt oma elu parimad sõbrad. Sealt ja järgmisest elukohast ka. Mõningad sündmused on kajastatud raamatus "2 grammi hämaruseni". Maike, Kati, Anu, Liis, Mirjam, Aire, Elvis, Nisu, Madis, Timo, Inz, Rainer, Mihkel. Herne pood ja politsei. Esmaspäevased seletuskirjad. Alati keldrisse sõitev lift. 14 korrus ja väääga suured aknad. Prussakad:) Lendavad taburetid ja külmkapp, mille peal oli konstantselt plakat, mis ütles "buy nothing day".
-Tartu, EPA ühikas Betton. Siis kui Torn remonti läks, aeti meid uhiuude renoveeritud Bettonisse. Seal olin ülejäänud 2 ülikooliaastat. Üsna paljud vahejuhtumid on peidetud raamatu "Mängult on päriselt" sisse. Põks, Eigo, Oll, Timur, Monza, Kaire, veel üks Timo, Vilma, Koit, Tõnis, Velve, Leelo, Linelle, Greg, Laar, Tirol, Mari, Kärt, veel üks Mirjam. Üürisime kõige viimase korruse kõige tagumise nurga kõik toad oma kambale. Ja tegime väääääga palju toredaid lollusi. Suitsuruum. Õlleankur Inzu ja Raineri duširuumis. Kogemata tööle lülitatud tuletõrjesignaal. Kogemata jalgpalliga pihta saanud koridorilamp. Kõige inspireerivam eluperiood:)
- Tallinn, Lasnamägi, Ümera tänav 5. Jälle 2 aastat. Kõik oli uus. Seal ei toimunud midagi, sest keegi ei viitsind nii kaugele sõita. Asjad toimusid linnas. Seal ma magasin.
- Tallinn, Filtri tee 8. KODU!
Saigi kõik. Viis küsimust vastatud. Ma ei viitsi rohkem kirjutada ka.
Edasi võiks mängu sekkuda
Kaarel
Silva
Silja
Florian
Birx
Aga te ei pea, kui te ei viitsi. Aga mind tegelt ka huvitaks, mis te vastate. Ausõna.