laupäev, september 27, 2008

miks sa ei kirjuta...

...ma vaatan ju iga päev... ütles Liis ja tekitas mus süümepiina:)

Täna on esimene ametlik kooliaegne kursapidu. Auri juures. Paavo ja Piret tantsivad imelikku tantsu mul siin kõrval. Heheee... ja Siim arvab, et ma olen tujurikkuja, sest ma panen neile valesid lugusid.

Ma mõtlen, et huvitav kas nad pahandavad, kui ma nende pärisnimesid kasutan siin blogis...haaa... ma riskin sellega.

Oi, saabus Ingel. Ja andis meile edasi toredaid tervitusi toredatelt inimestelt.

Tere, mina olen Diana ja ma ajan täna täiesti seosetut juttu. hee...

Me oleme naljakad. Päris tõsiselt. Tõsiselt naljakad. Iseenda jaoks.

Ma ei tea mis maailm see on, kuhu ma sattunud olen, aga mulle meeldib siin.  Ja mulle meeldivad need inimesed, kellega koos ma selle portsu otsa sattusin. 

Isegi kui teile tundub, et ma kõlan võltsilt, siis ärge tundke niiiiiiiiiiii... ma ei valeta. Ausõna:)

Ma ükskord mõtlesin selle peale, milliseid blogisissekandeid ma tegin EPAs õppides piduses meeleolus ja üritasin neid praegusega võrrelda. Kusjuures, see ei õnnestu. Siin on hoopis teistmoodi. Kõik.

Veidernaljakas.

kolmapäev, september 10, 2008

mul läheb väga hästi

Ma saatsin oma kallitele blogi lingi ja ütlesin, et kui mul pole aega nendega kohtuda, siis nad saavad vähemalt siit blogi kaudu vaadata, millega ma parasjagu tegelen. Selle peale ma muidugi ei mõelnud, et mul ei hakka isegi olema aega siia blogisse kirjutada. Ma teadsin, et mul hakkab kohutavalt kiire olema koguaeg, aga et niiiiiiiiiiiii kiire... :)

Oehh... ei, ega see ei olnud tegelikult ohkimisena mõeldud. Teate, mulle meeldib. Hullult meeldib. Kuigi on pingeline ja raske ja koguaeg oled närvis ja mõtled õhtusele eriala tunnile ja pabistad ja harjutad igal vähegi vabamal sekundil oma etüüde ja muudkui produtseerid uusi... ja loed ja loed ja loed ja loed... 

Õppejõud on absoluutselt vägevad kõik. Igaühel mingid omad naljakad kiiksud ja värgid. Ja nad on toredad. Üldse kõik seal koolis on nii toredad ja sõbralikud ja abivalmid koguaeg. Veider, et ma olen suht iga päev umbes 12 tundi või kauem koolis, aga õhtul kodus olles juba ootan hommikut, et tagasi minna. See on ju veider, eks??:) 

Ja tantsutunnid, mida ma üsna paaniliselt kartsin... need osutusid hoopis täiega ägedateks. Füüsiliselt on muidugi jõhker ka. Kaks esimest nädalat ei suutnud keegi meist tantsu- ja akropaatika tundide tagajärjel eriti trepist üles ega alla kõndida ja iga viimnegi koht valutas koguaeg, aga nüüd on juba täitsa hea. Aga noh, eks ma tean, et keeruliseks alles läheb. Nii tehniliselt kui füüsiliselt.

Ja mis peamine, meil on super äge kursus :)

Ahjaaa... üks kooliväline asi ka. Ma astusin vahepeal kirjanduslikku rühmitusse. Kuigi ma olin varemalt absoluutselt veendunud, et ma mitte iialgi kusagile rühmitusse ei astu ja rühmitused on üldse nõmedad jne... Aga nüüd ma muutsin oma meelt... sest tegelikult ju loeb see KELLEGA koos sa seal rühmituses oled...eksole:) 

Heitke pilk peale - Purpurmust Org

aga nüüd ma lähen jälle tagasi Tsehhovit lugema. 

Lihtsalt... teadke, et mul on hea elada praegu.