mul on üks valge roos

Ma olen Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli dramaturgi eriala üliõpilane.

....

ma magan täna, üks musta ja valge näoga pisike maskmees padja all.

veel hästi natuke aega

televiisoris on liba-rannap, kellel on ühtlasi ka vargamäe indreku ja ajakirjanik pilu ja charlie conloni ja truffaldino ja kiddi ja argo aadli nägu peas. veider on, et tema ja need teised seal... nad teavad nii palju asju, mida mina väga teada tahaks saada. äkki ma saan kunagi. aga äkki ei saa ka. ma ei tea, millisel määral see sõltub minust endast ja millisel määral mitte.

aga mul on veel homne päev, kuhu sisse peavad viimased asjatoimetused ära mahtuma. keskkooli lõputunnistus tuleb välja otsida jälle ja kõik need riigieksamite tulemustega paberid. ma ei oska selle viimase päevaga tegelikult midagi õieti peale hakata. mida ma peaks tegema? millist raamatut lugema? millist luuletust kordama? millist mõtet mõtlema? 

ülehomme see algab. ma ei tea, kas ma kardan. praeguseks hetkeks olen ma tõenäoliselt kogu emotsioonide skaala läbi põdenud, nii et kartus on ainult üks üsna pisike osa sellest. ma lähen lihtsalt teen, mida ma oskan. ja natuke rohkem.

ma mõtlesin teile tegelikult veel ka vargamäe teatrimaratonist kirjutada, aga sellest ei tule vist siiski midagi välja. sest sellise emotsiooni jaoks ei ole tõenäoliselt veel päris õigeid sõnu leiutatud. ma katsun teile kõigile ühekaupa selgitada, kui teid kunagi päriselt näen.

ma kõlan täna suhteliselt seosetult ja segaselt, kas pole? vabandust:) mu peas on lihtsalt hetkel ainult üks mõte.

ohohhh

Punane Hanrahan pani oma blogiteksti sisse korraks minu lingi ja minu blogi külastajate arv tegi eilse päeva jooksul naljaka hüppe. Ma tean umbes kümmet inimest, kes mõnikord siia lehele satuvad. Ja see on kõik. Huvitav, kui mul oleks ka mingi mitusada lugejat, kas ma siis kirjutaks ka samamoodi nagu praegu? Suure tõenäosusega vist mitte. Praegune mõnus rahulik tsoon on väga meeldiv ja täiesti piisav:) Mis ei tähenda muidugi, et mulle kuskilt viidata ei või...võib ikka :)

no see mäng nohh... jõudis minuni

Selles, et mu blogivaikus nüüd otsa sai, on ainuisikuliselt Martin süüdi. Oh neid blogimänge küll. Ma olen neid enne ka näinud ja lugenud, aga osa võtta ei ole siiani viitsind. Sest need on enamasti ju nii tobedad:)

See, millesse Martin mind tõmbas, on ka tobe, aga mul on täna lihtsalt igav :) Seega siis... pean vastama viiele küsimusele ja järgmise viie inimese käest neidsamu küsimusi küsima. Läheb siis lahti:

1. Mida sa tegid kümne aasta eest?

Hmm... 1998? Siis ma ju lõpetasin Põlva Keskkoolis 9. klassi. Toibusin kahest järjestikusest põlveoperatsioonist ja käisin karkudega Tartu keskkoolides sisseastumiskatsetel. See oli see aasta, kui me Prahas mingil käsipalliturniiril käisime ja mu põlv esimese mängu kolmandal minutil töötamast lakkas. Ja see oli see aasta, kui me Mariani ja Seidiga tänavakossu etappidel käisime mööda Eestimaad. Ja kui ma kuu aega pärast seda esimest põlveoppi uuesti Piiri tänava kossuplatsile läksin ja kui mind sealt otse järgmisele opile sõidutati. Ma juhtisin tookord kusjuures ja oleks võitnud... See oli see aasta, kui me veetsime igast ööpäevast 15 tundi seal Piiri tänava kossukal. Ja viskasime Marianiga mõlemad 100-st vabaviskest 100 sisse. Päriselt. Ma ei valeta ega liialda praegu kusjuures. See oli tõenäoliselt üks vägevamaid suvesid üldse mu elus:) Me mängisime Marianiga 2-2 poiste vastu kossu ja naersime kui nad kaotuse puhul alati nii närvi läksid. Ja siis me istusime kambaga seal äärekivi peal ja vaatasime kuidas rahvahulgad Intsikurmu suvetuuridele Kuldset Triot ja 2 Quick Starti kuulama läksid. See oli see suvi, kui me Kultuurikeskuse pöördlava aluses Undergroundis lumelauaklubi Mässer fenomenaalsetel pidudel käisime ja laiasid velvetpükse ja pearätte kandsime ja Cypress Hilli kassette vahetasime:) See oli see suvi kui me ennast Tartu tänavareivil esimest korda elus purju jõime ja meid paljaks varastati. Naljakas aeg oli too 10 aastat tagasi.

2. Viis asja "vaja teha" nimekirjast

Kooli sisse saada

Magistritöö valmis kirjutada

Heaks inimeseks hakata

Eia uus romaan läbi lugeda

Teha neid asju, millest ma täna Ollile rääkisin. Salajased ja ekstreemsed:)

3. Lemmiksnäkid.

emmm... väga konteksti sobiv küsimus muidugi. Kas viinamarjad on snäkid? Aga Eigo kiluvõileib munaga? Too viimane siis. Parim...rauselt. Eriti kell 4 hommikul:)

4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?

Ehitaks teatri.

5. Kohad, kus oled elanud.

- Mooste. Üks küla 15 km Põlvast. 11 esimest elukuud. Bioloogilistel põhjustel eriti märkimisväärseid mälestusi ei ole.

- Põlva, Savi tänav 13. Kõige lahedam aadress üldse. 10 aastat. Oi raisk. Sellest ajast rääkimiseks jääks terves internetis ruumist puudus. Märksõnad (mõnele lugejale äkki isegi tuttavad) on... hõbedaseks värvitud plekk-kandik ja piimakombinaadi satipann, vilkuritega taskulamp ja isa sõjaväemunder, öised varitsused naabrite aias, värviline traat, veetorni kelgumägi, leivatehas, pimpsi mänguväljaku roheline kaalukiik ja piimajahutusvee tiik... see loetelu on lõputu tegelt...

- Põlva, Piiri tänav 12-49. käsipall ja käsipall. Koguaeg. 4 aastat. Ja akordionitunnid. Mu elu esimene päris oma tuba. Miljon Meie Meelest ja Sporditähest saadud posterit seinte peal ja akvaariumkalad. Ja kõik need käsipalli- ja jalgpallilahingud, mida me ema lõngakeradega koridoris vennaga pidasime.

- Tartu, Anne tänav 83. Korterit ma ei mäleta. Aga elasime koos vennaga mingis pisikes toas. 6 kuud. Mu koolimaja... Tartu Kommertsgümnaasium oli kohe akna all. Esmaspäeva hommikuti me tavaliselt kumbki kooli ei viitsinud minna ja siis kirjutasime teineteisele puudumistõendeid... teate küll ju neid..."kodused põhjused" jne:) Aga poole aasta pärast hakkas mu põlv jälle funktsioneerima ja ma kolisin tagasi Põlvasse ja läsin tagasi käsipallitrenni.

- Põlva, Piiri tänav 12-10. Seal ma elan siiamaani, siis kui ma lõunaeestimaale satun. Kodu. Ema. Muud polegi vaja öelda ju:)

- Tartu, EPA ühikas Torn. Oi pljaaaaad... metsik. Vääääääga metsik. 2 aastat. Sealt sain ma tõenäoliselt oma elu parimad sõbrad. Sealt ja järgmisest elukohast ka. Mõningad sündmused on kajastatud raamatus "2 grammi hämaruseni". Maike, Kati, Anu, Liis, Mirjam, Aire, Elvis, Nisu, Madis, Timo, Inz, Rainer, Mihkel. Herne pood ja politsei. Esmaspäevased seletuskirjad. Alati keldrisse sõitev lift. 14 korrus ja väääga suured aknad. Prussakad:) Lendavad taburetid ja külmkapp, mille peal oli konstantselt plakat, mis ütles "buy nothing day".

-Tartu, EPA ühikas Betton. Siis kui Torn remonti läks, aeti meid uhiuude renoveeritud Bettonisse. Seal olin ülejäänud 2 ülikooliaastat. Üsna paljud vahejuhtumid on peidetud raamatu "Mängult on päriselt" sisse. Põks, Eigo, Oll, Timur, Monza, Kaire, veel üks Timo, Vilma, Koit, Tõnis, Velve, Leelo, Linelle, Greg, Laar, Tirol, Mari, Kärt, veel üks Mirjam. Üürisime kõige viimase korruse kõige tagumise nurga kõik toad oma kambale. Ja tegime väääääga palju toredaid lollusi. Suitsuruum. Õlleankur Inzu ja Raineri duširuumis. Kogemata tööle lülitatud tuletõrjesignaal. Kogemata jalgpalliga pihta saanud koridorilamp. Kõige inspireerivam eluperiood:)

- Tallinn, Lasnamägi, Ümera tänav 5. Jälle 2 aastat. Kõik oli uus. Seal ei toimunud midagi, sest keegi ei viitsind nii kaugele sõita. Asjad toimusid linnas. Seal ma magasin.

- Tallinn, Filtri tee 8. KODU!

Saigi kõik. Viis küsimust vastatud. Ma ei viitsi rohkem kirjutada ka.

Edasi võiks mängu sekkuda

Kaarel

Silva

Silja

Florian

Birx

Aga te ei pea, kui te ei viitsi. Aga mind tegelt ka huvitaks, mis te vastate. Ausõna.

suveteater

Ostsime täna mõnele suveetendusele piletid ära. Tähendab, esialgu nendele kõige olulisematele, mida mitte mingil juhul pole võimalik vaatamata jätta.

1) Lavaka noorem kursus (kes üsna kohe ju saab tegelt vanemaks kursuseks) - "AHOI". Käsmu Rahvamajas. Lavastaja Uku Uusberg

2) Argo Aadli, Alo Kõrve, Indrek Ojari ja Sandra Üksküla - "Vahepeatus". Hüüru mõis. Lavastaja Uku Uusberg. Jälle :) .

...aga äkki siis vähemalt kaob kripeldus, et ma Uku Uusbergi "Head ööd venda" vaatama ei jõudnud. Aga kuratlikult palju jõuab see poiss ikka. Ise alles lõpetab kooli. Lahe küll, tõsi. Näitlejakaadri järgi otsustades tundub "Vahepeatus" ikka erilise rosinana keset suve. Tahaks juba näha:)

18. juuni lähen vaatan Vargamäel soojenduseks "Vargamäe kuningriigi" ka ära. Kuigi ma tean, et see tähendab, et teatrimaratoni (21-22 juuni) ajal jääb mulle ainsaks üllatuseks "Vargamäe Wabariik" ehk siis T&Õ 3 osa. Aga vahet pole. Ma ei suuda ette kujutada, kas maailmas saab eksisteerida midagi veel paremat kui 22 tundi järjest eestimaa kõige paremat teatrit!!!! :)

ja mis siis veel... "Hädaorule" peaks vist ikkagi pilgu peale viskama. Sest mulle meeldib Päär Pärenson ja sest mulle meeldib Martin ja sest mulle meeldib Jim. Need kolm faktorit (kas inimese kohta tohib faktor öelda?)tagavad ju juba meeldiva elamuse sajaprotsendiliselt :) Loodetavasti :D

Ja siis veeeeeel.... Portselansuits. Raudselt Portselansuits. Mina lähen seda kindlasti uuesti vaatama. Seda minge teie ka vaatama. See on kohustuslik. Sest see on kõige parem. Ma ei teagi, milliseid sõnu Jimile peaks täpsemalt ütlema, et ta päris õigesti taipaks, mis asjaga ta hakkama on saanud. Kes muga tulevad?? Noh noh, käed püsti:)

tegelt on veel hullult asju, mida ma näha tahaks. aga eks paistab, mis elu toob:)

jah. nii on.

kui päike on su õlad kipitama paistnud ja liiv su jalad katki kratsind ja vastasmängijate küüned su käsivarred triibuliseks küünistanud (see viimane on puhtalt naiste käsipalli lisandväärtus), siis tahaks tõesti vahelduseks ilma nahata duši alla minna. päriselt ka. valus oli.

rannakäsipalli esimene etapp viljandi järve rannas. tore oli. võita on alati tore. kusjuures ma ei mäletagi, millal me viimati rannakas mõne mängu kaotasime. see oli ikka kunagi sügavas lapsepõlves :)

mõnus tunne hakkas pihta eile. peale seda kui ma kooliastumistööd umbes miljondindat korda üle lugesin ja teele saatsin. pärast lesisime ühes vägevas pargis, jõime läägeid coolereid ja lugesime kordamööda inglisekeelset kuristik rukkist ette. ma vaatasin seal seda mõne pilvetupsuga sinist päikesetaevast ja mõtlesin, et raisk... nii hea on. nii hea on kui vahelduseks nii hea on :)

ma seisan ristee peal ka praegu. kahju ainult, et ma kohe põnevamale poole pöörata ei saa. tõkkepuu on alles ees. 26 päeva veel. ma kannatan ära küll:)

Autor maeti sinnasamma monumendi manu, kuid ei suuda keegi matta napakaid ideid

Senni: Kas te saate ikka aru, miks me palusime teil siia tulla?
Kaire: Saan küll, aga ma kinnitan teile veel kord, et meie Tuki ei pääse enam naabrite muru peale. Me panime ta kinni... aeda... ohh...vaene loom, aga enam ta ei pääse. Minu mees ehitas talle väikese privaatse aia. Te ei kujuta ette, kui halvasti see tema psüühikale mõjunud on. Ja mille pärast see kõik? Paar junni?
Senni: Käesoleva kohtumise teemaks ei ole paraku teie koera psüühika.
Kaire: Mis koera? Ma räägin oma mehest. Tema närvid on juba kohutavalt pingul. Me oleme alati naabritega hästi läbi saanud. Me pidasime koos laste sünnipäevi ja jõulude ajal... ohhh... ja nüüd need junnid...minu mees tõi alat...
Senni: Jätke palun oma junnid. Meil ei ole aega selliste triviaalsustega tegelemiseks. Me oleme ametiasutus.
Kaire: Teid ei huvitagi junnid? Väga huvitav...
Senni: Mis mõttes huvitav?
Kaire: Ei, ma lihtsalt... siis ma ei saa aru.
Senni: Meile tuli kaebus.
Kaire: No sellest ma ju räägingi. Selleks kaebuseks ei ole enam mitte mingisugust alust. Minu mees koristas kõik need junnid ära. Viimse kui ühe. Kui hiljem on neid sinna tekkinud, siis ei ole need enam meie junnid.
Senni: Issand jumal, proua, jätke palun juba ükskord oma junnid.
Kaire: Ma ju ütlesin, et need ei ole meie...
Senni: Aitab!! Ma palun teid. Meile laekus kaebus seoses teie ebaseadusliku ehitustegevusega.
Kaire: Kuidas palun?
Senni: Kallis proua, pole mõtet tagasi ajada. Meiega on ühendust võtnud väga usaldusväärne isik, kes väidab, et teie kõrvalhoone taha on kerkimas mingisugune objekt. Kas te soovite eitada, et tegelete praegu oma maal omavolilise ehitusega?
Kaire: No miks te kohe ei öelnud, et te sellest räägite. Ja mina mõtlesin juba, et Tuki... vabandust.
Senni: Kuidas te praegust olukorda kommenteerite?
Kaire: Olukord on praegu väga hea. Ma arvan, et suve lõpuks saan valmis.
Senni: Mul on tunne, et te ei ole mõistnud asja tõsidust? Ma saan aru, et te elate väga hinnatud ja lugupeetud elurajoonis, aga te ju ometi mõistate, et sellises kohas ei ole omavoliline ehitustegevus lubatud. Esmalt tuleb võtta ühendust muinsuskaitseametiga. Tuleb saada keskkonnateenistuselt vastav nõusolek. Detailplaneeringut on vaja ja ehitusluba. Issand jumal, selline tegevus tuleb ju ometi kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Ja ka siis peab veel tõsiselt kaaluma ehitise sobivust ümbritsevasse linnapilti.
Kaire: Oh... te teete minu kulul lihtsalt nalja. Teil on peaaegu sama hea huumorisoon kui minu mehel. Ega see ei olegi ju tegelikult mingisugune ehitis.
Senni: Mida te silmas peate? Te hetk tagasi alles kinnitasite, et planeerite lõpetada töö sellel suvel.
Kaire: No muidugi. Aga see ei ole nagu... päris ehitis. Selles mõttes et... see pole maja või midagi sellist.
Senni: Te siis ikkagi otsustate eitada? Ometi on teie hoovi kerkimas mingisugune objekt.
Kaire: No seda pole ma ju eitanudki.
Senni: Olgu, pange see palun kirja siia paberile. Tunnistate, et tegelete omavolilise ehitustegevusega.
Kaire: Ma ei saa aru, milleks see vajalik on.
Senni: Meie protseduuri reeglid nõuavad kõikide tõendite kirjalikku säilitamist. Audiitoritele peab jääma aktsepteeritav kontrolljälg.
Kaire: Misasi?
Senni: Palun kirjutage, millisel eesmärgil te kavatsesite nimetatud objekti kasutada ja miks te ei teavitanud selle loomisest asjakohaseid institutsioone.
Kaire: Mis eesmärgil? Ma ei kavatsenud seda üldse nagu otseselt... kasutada.
Senni: Te kavatsesite lisada meie linnapilti kasutamiskõlbmatu hoone?
Kaire: Ei, kuidas te aru ei saa, see ei ole üldse hoone.
Senni: Aga, kulla proua, mis asja teie siis oma hoovi üldse ehitate?
Kaire: Monumenti.
Senni: Monumenti? Mis mõttes monumenti? Taevas hoia, praeguses poliitilises situatsioonis? Ohh... ma oleks pidanud seda ette teadma... jälle monument. Ma olen sellest juba väsinud. Millele te siis ometi soovisite monumenti püstitada.
Kaire: Mitte millele vaid kellele.
Senni: Kellele siis?
Kaire: Oma mehele.
Senni: Oodake nüüd palun. Ma ei saa teist aru. Te plaanisite ehitada oma hoovi iseenda mehele monumendi?
Kaire: Jah.
Senni: Issand jumal, aga miks te midagi sellist teete?
Kaire: Mul on hea mees. Ta on mulle väga tähtis. Ja tähtsatele asjadele või siis isikutele püstitatakse ju ikka monumente.
Senni: Proua... te olete hulluks läinud.
Kaire: Oh, mis te nüüd. Vastupidi. Minu mees arvab ka, et on tore, kui ma oma elus prioriteedid ära suudan järjestada.
Senni: Siis on teie mees hulluks läinud. Ta teab teie plaani ja kiidab selle heaks?
Kaire: No loomulikult. Ta toob mulle ju materjali ka. Kuidas mina, naisterahvas siis nii palju telliseid jaksaks kohale tuua. Ja kogu see tsement ja segu. See pole ju nii lihtne. Tema ikka aitab. Tema toob tellised ja mina ehitan.
Senni: Pange see palun kirja. Teie mees on asjast teadlik ja osaleb illegaalses ehitustegevuses.
Kaire: Te väljendate end kuidagi nii pahasel toonil. Ei maksa. Sellest tuleb tõesti ilus asi.
Senni: Ilus? Kas teil on projekt juba olemas? Ettekujutus, milline see... objekt... olema hakkab?
Kaire: Aga muidugi.
Senni: Palun... palun joonistage vaba käega see sinnasamma oma tunnistuse alla paberile.
Kaire: Pole probleemi.... palun.
Senni: Appi... proua. Mida te endale lubate? Te tulete ametiasutust mõnitama? Selline labasus? Meie linnapildis. Te olete tõesti hulluks läinud.
Kaire: Millest te räägite. See on ju ilus. Mis muu siis sobiks ometi ühte meest sümboliseerima. Mingisugune abstraktne semiootika ei ole minu maitse. Mulle meeldib konkreetne ja selge kunst.
Senni: Ja see... see kohutav... asi... see on teie meelest kunst? Kui suure... selle... asja... te planeerisite oma hoovi ehitada.
Kaire: No ma arvan, et oma 20 meetrit tuleb esialgsete plaanide kohaselt.
Senni: Mul ei ole lihtsalt sõnu. Ma saan aru, et see sõdur oli võib-olla kunst. Või ristiga sammas või vabaduse kell. Aga see labasus. Tule jumal appi...
Kaire: See ei ole labasus. See on ilus asi. Konkreetne. Mitte nagu see teie nimetatud vabaduse kell. No kuulge, mõelge nüüd ise. See on ju absurdsuse tipp. Miks kell? Kell loeb aega. Olgu. Aga mis aega? Aega vabaduse lõpuni? Või on see monument vabana veedetud ajale? Mis on ajal vabadusega pistmist? Täiesti idiootne konseptsioon. Kella tähendus on semiootiliselt ju hoopis midagi muud. Kirikutel on suured kellad, et surelikele kaduvikku meenutada. Meile antud aega hinnata. Vabaduse semiootiline ideaal on vastupidi just midagi lõpmatut ja ajatut. Ideaal on, et vabadus kestaks igavesti. Nende kahe asja sümbioos on minu meelest semiootiliselt sama vastandlik nagu ristata... ma ei tea... Kirde-Eesti ja... eee... eelmise nädala teisipäev.
Senni: Ma ei saa mitte midagi aru.
Kaire: No vabadus ja aeg on täiesti erinevates kategooriates asjad, mille koosmõju pigem lagundab kumbagi ideed, mitte ei täienda. Sümbioos on ainult siis sümbioos, kui tekib kahepoolne kasulikkus. See ei ole minu idee vaid põhikooli bioloogia. Aga vabaduse ja kella sümbioos seisab ju täiesti varesejalgadel. Mis tähendus sellel ausambal on? Tähendus on mingi populistlik otsus mingi ajutise juhtorgani poolt. Otsuse ajutisust võiks see kell sümboliseerida küll, aga mis moodi see vabadus siis sinna puutub? Mis sellega on? Vabaduse kell on absurdne. See on tehtud pinnapealselt ja läbimõtlematult. Kõik, kes väidavad vastupidist, on kas kavalpead, kasusaajad või lollakad. Või kuuluvad mitmesse kategooriasse korraga. Vabaduse kella ainus loogika oli see kuupäev, mis seal kella peal on. Selle monumendi idee on kerglane.
Senni: See tähendab... oodake... ma ei saa aru. Kas te võiks selle kirja panna sinna... meie protseduur näeb ette... või... oodake, las ta jääb praegu. See teie asi... see... teie mehe asi. Te tahate püstitada monumenti meessoole?
Kaire: No loomulikult võib selle laiendada minu mehelt ka teistele. Tähtis on, et monument oleks selge tähendusega ja konkreetne.
Senni: Ma räägin teiega nüüd protokolli väliselt. Nagu naine naisega. Ma ei saa teist aru. Miks on vaja püstitada ausammast meestele? Meestele, kes kodus peksavad oma naist ja koeri? Kes purjus peaga rooli ronivad? Kes kommenteerivad ülekaalulisi naisi, endal õllekõht põlvini rippumas? Kelle ainuke raamat, mille nad elus on läbi lehitsenud, on infoatlas. Olgu, mõni tegijam on Egiptuse reisil ka Coelho "Alkeemiku" läbi sirvinud. Kes on küla peal neli last teinud ja alimente ei maksa, sest saavad "miinumumpalka"? Kes surevad 45-aastaselt õnnetusjuhtumi tagajärjel, sest kukuvad purjus peaga kala püüdes üle paadi ääre? Ma ei saa teist aru.
Kaire: Jah, te ei saa tõepoolest must aru. Vaadake, minuga on selline lugu, et mul on hea mees. Ta mängib peale tööd lastega. Ta viib meid laupäeva õhtuti välja sööma. Ta käib minu emaga hambaarstil. Ta aitab kodus ja ei räägi ainult jalgpallist. Ta ei vingu ega püüa domineerida. Ta käib koeraga väljas ja isegi koristab pärast junnid ära. Vabandust nende junnide pärast. Ta toetab ja armastab mind. Ja mis kõige tähtsam, ta teeb kodus alati kõik remonditööd ise. Tal on kuldsed käed. Saate aru? Ta on hea mees ja ma tahan talle monumenti püstitada. Just sellist.
Senni: Teate, proua, ma olen siin teid juba üsna pikalt kuulanud ja... palun ärge pahandage... jälle täiesti protokolliväliselt... aga mulle tundub, et te olete napakas. Haritud ja võib-olla ka loominguline, aga täiesti napakas. Oehhh... palun tehke avaldus linna planeerimisosakonda. Ma ei oska öelda, mida nad teile seal vastavad. Ma olen oma töös näinud igasuguste ideedega inimesi, aga kruvikeeraja kujulist ausammast tahetakse püstitada minu andmetel küll täiesti esimest korda.

*****

Toimetus tänab Martinit, Sassi ja Villu Tammet. Kõik peaks ise aru saama, miks. Kuigi vähemalt viimane neist kindlasti vast ei satugi siia oma tänu kätte saama:)

*****

saundträkk kaa SIIT.

sügavpuhastus

Jasper: Kas sulle tundub, et ma vajan seltskonda või?
Mait: No ma ei tea. Mulle tundub nagu sa oleksid arreteerimise äärel või miskit. Mis viga? Mis teed siin?
Jasper: Ma ei tea.
Mait: Sa ei tea? Miks sa oled siin siis?
Jasper: Ei tohi või?
Mait: No mis ütleja nüüd mina enam olen. Lihtsalt üllatav on kuidagi.
Jasper: Kuule, mees, ma olen umbes tuhat korda käinud siin varem.
Mait: Jah, ma tean, aga see tuhandes kord oli rohkem kui aasta tagasi.
Jasper: Ohh... jah, ma tean.
Mait: No jah.
Jasper: Mida sa teinud oled siis vahepeal?
Mait: Kuule ega ma palju pole jõudnud veel. Paar klaasi. Ma alles tulin ka ju.
Jasper: Ma mõtlesin, et... nagu elus. Mis sa teinud oled vahepeal... selle aasta jooksul?
Mait: Ahah. No tavalisi asju. Mis ta's ikka. Rait tegi reka load omale suvel ja nüüd sõidab Vladivastoki vahet muudkui. Viib mingeid võlle sinna. Ma ei tea, too on mingi müstiline firma mu meelest. Ja Tanel on ikka ehituse peal. Õu, kas sa kuulsid, et tal vend oli omal kaks sõrme maha lõigand kuskil sõbra kuuri all. Eriti räme. Nagu täitsa otsast kohe... nahariba küljes ripp...
Jasper: Aga sina? Mis sina teinud oled?
Mait: No niisama vaikselt.
Jasper: Ikka mässad nende liivapritsidega veel?
Mait: Misasja? Ole normaalne. See oli mõttetu äri. Turg on haigelt täis ju.
Jasper: Ja mis sa praegu teed siis?
Mait: No näed isegi. Ma lähen toon uued joogid?
Jasper: Oota... ma ei tohi vist väga palju.
Mait: Miks sa siia siis üldse tulid? Kuule, sa näed tegelt ka jäle välja. Sul on silmad punased.
Jasper: Ma usun. Poiss röökis öö otsa.
Mait: Ahjaaa... Sass rääkis jah.
Jasper: Et mul poiss röökis?
Mait: Ei, et sa ta said või nii. Sitt lugu.
Jasper: Mis sitt? Vägev tüüp on. Hea... kopsumahuga.
Mait: Nojah.
Jasper: Te käite ikka tihti siin jah?
Mait: No ikka. Koguaeg. Või nohh... mina käin.
Jasper: Nojah, juua võib ju igaüks, aga ainult sina oled piisavalt järjekindel.
Mait: Tead, Lauri läks kooli. Täitsa lõpp, ta on nii tainas ju. Ja Deniss oli omale ka mingi naise saanud ja...
Jasper: Lahe ju.
Mait: Mis seal lahedat on? Varsti kaob tema ka ära.
Jasper: Ära hakka... mina ei ole ju kuskile kadunud.
Mait: Ei ole vä?
Jasper: Mul oli kiire aeg. Pulmad ja siis kohe poisi sünd ja. See on päris hull värk.
Mait: No väga äge, et nüüd siis kiire aeg läbi sai. Kas sa eile mängu käisid vaatamas? Rock luttis Kalevit haledalt.
Jasper: Ei, ma ei saanud. Ma käisin...ah ei midagi...
Mait: Kus sa käisid?
Jasper: Ma pidin ühes kohas olema.
Mait: Mis kohas?
Jasper: No on üks... üks salong selline.
Mait: Auto viisid sinna jah? Normaalne. Seal Raua tänavas on ka üks. Jumalast asjalik. Mu Wolksu tegid täiesti puhtaks. Siim vedas mingeid merisigu sellega Raplasse. Rämedalt haises pärast ja karvu oli täis. Puur tuli lahti või midagi. See mingi kollase purgiga vaha on täitsa hea... mingi...Domi...mingi asi oli. Neil kindlasti on.
Jasper: Ei, ma ei käinud autoga. Ma käisin nagu... ise.
Mait: Oot, mis mõttes? Et nagu juuksur siis vä?
Jasper: No juuksur oli ka, aga muidu põhiliselt nägu ja terve keha.
Mait: No kurat, mis asja sa nüüd räägid?
Jasper: Oh...jahh.. ma ise ka ei tea...
Mait: Issand jumal. Vedasid kihla kellegagi? Ohh... tead Kaur ükspäev vedas Ruslaniga kihla, et ta läheb ihualati ühikasse. Ja saad aru, läkski. Ütles valvurimutile, et käis ujumas ja kõik riided varastati ära. Ainult sissepääsuluba jäeti alles. Mille peale vedasid? Me tookord jõime mitu päeva kõik Ruslani raha eest.
Jasper: Ma ei vedanud kihla. Naine ostis kinkekaardi mulle. Ma ei saanud ju midagi teha. Ta ütles, et arvutikiirgus mõjub mu näonahale halvasti ja temperatuurimuutused ja konditsioneer ja saastunud õhk ja magamatus ja UV-kiirgus ja ebatervislik toit ja stress. Ta ütles, et sügavpuhastus aitaks mul säilitada seesmist rahu.
Mait: Sügavpuhastus? Jumal küll, kas see on nagu mingi klistiir või?
Jasper: Mis kuradi klistiir? Nahale tehakse seda kuidagi.
Mait: Mul on tunne, et nad on sügavpuhastanud sind kuni ajuni välja. Seesmist rahu aitavad säilitada head sõbrad, õlu ja särisev lihatükk mitte sügavpuhastatud nahk. Mulle su seesmine rahu küll praegu eriti kätte ei paista. Kas seal oli siis nii hull või?
Jasper: No suht ebamugav oli.
Mait: Mida nad suga seal tegid siis?
Jasper: Kõigepealt aurutati korralikult läbi, et kõik sodi näo küljest lahti tuleks. Nagu kuumpesu või midagi sellist. Veerand tundi jooksis see aur pidevalt näkku.
Mait: Oi kurat, see pidi küll jõhker olema. Aga sa olid ikka narkoosi all jah? Või tegid kohalikku tuimestust mingit?
Jasper: Ei teinud. Täitsa niisama. Aga selles polnud hullu midagi...veel. Siis tehti igasuguste möksidega nägu kokku ja peale seda hakati poore puhastama ühe oraga. Selline naaskli moodi asi oli. Ma ei näinud ise tegelt, sest mul oli kurk silmas. Või noh...nagu need viilud. No ja siis lõpuks pandi veel mingisugust määret peale.
Mait: Oh issand.
Jasper: Algul oli tunne, et näo kaudu saab hingata või miskit, aga pärast läks nahk liiga väikeseks.
Mait: Väikeseks???
Jasper: Nagu kiskus pesus kokku või midagi. Kitsas hakkas.
Mait: Päris julm. Miks sa endaga nii teha lasid? Miks sa vastu ei hakanud?
Jasper: No see polnud ju veel väga hull. Pärast ronis mingi tüüp mulle jalgadega selga ja väänas konte igat pidi. Üsna haige. Mulle tulid neljanda klassi judotrennid meelde.
Mait: Ma oleks talle lihtsalt lõuga sõitnud.
Jasper: Ma ei tihanud kuidagi. Seal oli nii pühalik õhkkond, tead. Ja selline piiksuv muusika. Ja see vend määris mind šokolaadiga kokku.
Mait: No mine taevas appi. Kust sa tead, et see šokolaad oli?
Jasper: Ma maitsesin. Ja pärast oli turbamasaaž.
Mait: Appi! Kust sa tead, et see turvas oli?
Jasper: No ma ju ütlesin, et ma maitsesin. Ta ütles mulle pärast, et meeste nahk vajab pidevat hoolitsust.
Mait: Misasja? Järgmisena nad käsevad sul kõik karvad maha ajada või panevad sukkpüksid jalga. Oota, aga tegelt on see ju jumalast hea müügitehnika. Äkki ma võiks ka proovida? Ma võtaks lapsed? Lapse nahk vajab pidevat hoolitsust? Kas ma sinu lapse peal võiks proovida?
Jasper: Kuule, ole vait.
Mait: Ei, päriselt. Kui laste möksidest saab turg täis, võtaks koerad, kassid ja akvaariumkalad. Nende karvkate vajab pidevat hoolitsust. Kalad tuleb tingimata sisse õlitada igal õhtul, et säiliks nende sisemine rahu. See ongi see "vajaduse tekitamine", siis järgneb "nõudluse tekitamine" ja siis... voilaaa... on juhuslikult ka tooted olemas. Täiesti juhuslikult!!
Jasper: Kuule, sa oleks ikka pidanud edasi oma liivapritside juurde jääma.
Mait: Mis sa jamad? See on ju suurepärane idee. Loopige kõik omale hoolega seda löga näkku. Sügavpuhastavat. Ja paarikümne aasta pärast, kui selgub, et ahso... ups... nojah, tegelikult sisaldasid need määrded kõik seda paha mürgist ainet... aga ärge muretsege, mul on nüüd täiesti juhuslikult vastumürki ka. Hea raha eest muidugi.
Jasper: Ära iroonitse. Asi on tõsine. Ma käisin veel küünte kosmeetiku juures kah. Kõigepealt pandi sõrmed sooja vette likku, et saast lahti tuleks, ja siis hakati viilima. Kääridega rebis küünte servast nahka lahti. Ütles, et mul on küüned viltu lõigatud. Soovitas purjus peaga enam mitte lõigata. Siis lihvis mingi pisikese kettaga läikima ja määris õli peale. Ühe küüne all oli suur pind. Küsis, et kust sain. Aga ma ei mäleta ju. Arvasin, et küll mädaneb ise välja.
Mait: No selge. Naised tahavad ainult lakutud-kammitud mehi. Aga kes kurat hakkab siis autokummi vahetama? Meil saavad ju nii küünealused mustaks ja sõrmeotsad võivad täitsa koledaks minna. Prügikasti välja viimisest ei maksa rääkidagi. Igasugu kahjulikud bakterid. Ja puude lõhkumine... issand missugune tolm. Ainult et kogu see mökerdamine võtab nii kaua aega päevast ära. Olla ilus, pruun, pehme, lõvilakaga ja hästi lõhnates nälga surra.
Jasper: Ma lehest lugesin, et Ameerikas lõigatakse nüüd lõugasid mehisemaks, et karjäär edeneks.
Mait: Jaaa.... ja mis põhiline, nokud suureks, nokud suureks. Silikoni täis ja siis suvel stringid jalga ja randa vibutama. Ma pean vist ka ikka omale kurgiviilud sahtlisse ostma ja kõik need mudamaskid. Kui ikka näonahka ei investeeri, siis tulevad kortsud näkku ja naine jätab maha ja töölt lastakse lahti.
Jasper: Sul ei olegi naist.
Mait: Ma tean jah.
Jasper: Ja tööd ka mitte.
Mait: Jah, aga vähemalt on mul sisemine rahu.
Jasper: Minul enam ei ole. Ma kannatasin selle kõik seal ära. Ma mõtlesin, et tuleb lihtsalt endasse positiivsust sisendada ja mitte mõelda väärikusele. Aga siis kui nad mulle küünla kõrva põlema panid, siis mulle aitas. Ma sain aru, et nad mõnitavad mind.
Mait: Oi raisk. Mis sa siis tegid?
Jasper: Viskasin ühe metall-laua läbi ukseklaasi.
Mait: Õigesti tegid.
Jasper: Jah, aga naine palus minna ja vabandada.
Mait: Saada ta kuu peale.
Jasper: Ma ei saa. Mul on see... vaata... nagu... ma armastan teda.
Mait: Ja lähedki vabandama?
Jasper: Ma just praegu käisin.
Mait: Ja mis nad ütlesid?
Jasper: Naeratasid ainult. Ja panid mulle järgmiseks nädalaks uue aja.
Mait: Oh jumal... ma vist lähen toon ikka uued joogid.
Jasper: Mine.

kas ma rääkisin teile, et ma ükspäev käisin jõgeval?

nad tegid minuteemalise konverentsi seal. kõditav ja hirmutav oli. aga väga tore ka. muidugi.

täpsemalt saad lugeda siit.

bööääää

homme hommikul vara sõidan ma tartusse, aga ärge kartke, ma ei helista kellelegi ega plaani kedagi paha pääle meelitada ega tüüta kedagi ega ole pealetükkiv sõber ega küsi kellegi käest, kuidas tal läheb. :) Saan täitsa ise ja ilma lollusteta hakkama ja passin terve päeva Ateena keskuses ja pärast söön Volga restoranis (ei, mul omal ei ole nii palju raha) ja siis veeren päälinna tagasi ja ongi kõik ja ongi nõme. Jälle. Mul on viimasel ajal asjadest aru saamisega tõsiseid probleeme. Tulge ja seletage mulle palun, mukallid...